Tiidreku jaoks oli kultuurišokk see, et kuigi autod on suuremad, siis teed ei ole üldse eriti suuremad. Kuigi teadsin ennegi, et USAs viiakse lapsed ka poole miili kaugusele kooli autoga, oli minu jaoks siiski kultuurišokk see, et tänavatel ei ole üldse inimesi näha kõndimas. Ainult autod. Vahel mõni üksik sörkija või palgatud reklaamija. Näiteks kui me Colorado Springsi Michelle'i pulma sõitsime, siis ainuke elusolend, keda me kõnniteel liikumas nägime, oli kollases kanakostüümis mees ühe poe ees tähelepanu püüdmas.
Ihado Springsis olid nii suured toolid, et Sylvia jalad ei ulatanud kaugeltki maha.Ka joogiklaasid on USAs enamasti kaks või kolm korda suuremad kui Eestis, aga Colorados on see ka hädavajalik, sest elame siin merepinnast miili kõrgusel ja vedelikuvajadus on siin palju suurem. Kui vett ei joo, siis hakkab pea valutama. Paar korda on seda juhtunud.
USAs on mõned asjad nii suured, et isegi Tiidrek tundub päris väike. Külastasime sellist uhket kohta, nagu USA Olymic Training Center.
Kultuurišokk oli ka see, kui oluline on USAs Halloweeni tähistamine, selleks valmistutakse kaua ja paljude majade ees võib näha kõrvitsaid, tonte ja luukeresid ja muid kummalisi elukaid. Laste jaoks on see aga üsna sarnane meie mardi- ja kadripäevale. Lapsed panevad Halloweeni õhtul selga mingi tegelase kostüümi ja käivad ukselt uksele ning küsivad kommi. Pildil on meie hostfamily perepoeg Daniel 266 Halloweeni kommiga. Nii Denveris kui ka Colorado Springsis on üllatav oravate rohkus, ka need kaks tükki jooksid mööda asfalteeritud teid meie nina alt mööda ega teinud teist nägugi. Kohalike jutu järgi on linnas näha liikumas ka rebaseid, kes söövad koeri. Michelle'i ema koerakese Jackiga jalutades õnnestus mul ka näha üht punast saba vilksatamas ja Michelle haaras Jacki kohe oma sülle, sest tema tuttav oli koera pahaaimatult rihma otsas jalutades täpselt rebase lõugade vahele söötnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar