Sageli tundub kõige lihtsam ja turvalisem ise kontrollida oma elu: teha täiuslikke plaane ja ajakavasid ning võtta kõik õnnestumised ja ebaõnnestumised enda arvele, kuid tegelikult ei suuda me niikuinii oma elu täielikult juhtida. Parim kingitus, mida me endale teha saame, on anda oma elu juhtimine üle Jumalale. Ka sel juhul me teeme plaane ja vastutame oma tegude eest, kuid aeg-ajalt peatume ja küsime: Jumal, kas see on see, mida sina tahad minu elu jaoks ja mida sa tahad mulle õpetada nende olukordade kaudu, millest sa mind läbi viid. Jumala täiuslik plaan ei tähenda täiuslikke õnnestumisi igas olukorras, vaid meie muutmist Jumala-näolisemaks ja meie osaduse kasvatamist Jumala ja kaasinimestega. Jumala täiusliku plaani otsimine tähendab igal juhul põnevat seiklust. Seda olen ma kogenud enda elus ja näinud teiste elus, näiteks Tiidreku olümpiasuvi on võrratu näide sellest.
Praegu on meil Tiidrekuga käsil Ameerika seiklus, mis sai samuti alguse huvitavatest "kokkusattumistest". Umbes septembri keskpaigas maandus meie postkasti (või õigemini trepimademele) kutse mu sõbranna Michelle´i pulma Colorado Springsis. Loomulikult tundus üheks päevaks USAsse sõitmine liiga suur aja- ja rahakulu. Kuid paar päeva hiljem leidis Tiidrek oma treeneri laualt kutse kõrgmäestikus treenimise konverentsile, mis toimus 4 päeva pärast pulma täpselt samas kohas Colorado Springsis. Ja kuna Tiidrek oleks niikuinii novembris kuhugi laagrisse läinud, siis oli Colorado üpris ideaalne variant mäestikus treenimiseks.
Oleme selle reisi eest palvetanud, et me võiks kohtuda inimestega, kes on Jumala plaanis meie jaoks, ja üldse olla kuulekad Tema juhtimisele. Kohe reisi alguses sain väikse kogemuse selle sissekande pealkirja kohta. Üldiselt korraldas Tiidrek suurema osa reisi ettevalmistustest, kuid ma võtsin enda peale Soomes reisimise, sest meie lennud läksid Helsingist. Vaatasin täpselt järgi, millise bussiga meie hotelli saab ja kust piletid osta jne. Kõik läks muidu hästi, aga selle asemel et minna bussile nr 615 T, läksime bussile 615, mis sõitis küll lennujaama, kuid ei läinud mööda meie lennujaama lähedal asuvast hotellist. Olin õnnetu, sest olin püüdnud kõike täpselt planeerida, Tiidrek oli ka ärevil, sest ta arvas, et peame nüüd uue pileti ostma, need on Soomes suht kallid. Kui me siis seal lennujaamas otsisime-ootasime uut bussi, mis meid võiks hotelli viia, tuli varsti üks tasuta hotellibussi, mis viis meid täpselt ukse ette, nii et me ei pidanud isegi seda 300 meetrit liinibussipeatusest oma kotte tirima, nagu plaanitud bussiga minnes oleks olnud. Mis mul üle jäi, kui öelda: "Aitäh, Jumal!", sest ma olin ju palunud tal olla meie reisijuht.
Oleme selle reisi eest palvetanud, et me võiks kohtuda inimestega, kes on Jumala plaanis meie jaoks, ja üldse olla kuulekad Tema juhtimisele. Kohe reisi alguses sain väikse kogemuse selle sissekande pealkirja kohta. Üldiselt korraldas Tiidrek suurema osa reisi ettevalmistustest, kuid ma võtsin enda peale Soomes reisimise, sest meie lennud läksid Helsingist. Vaatasin täpselt järgi, millise bussiga meie hotelli saab ja kust piletid osta jne. Kõik läks muidu hästi, aga selle asemel et minna bussile nr 615 T, läksime bussile 615, mis sõitis küll lennujaama, kuid ei läinud mööda meie lennujaama lähedal asuvast hotellist. Olin õnnetu, sest olin püüdnud kõike täpselt planeerida, Tiidrek oli ka ärevil, sest ta arvas, et peame nüüd uue pileti ostma, need on Soomes suht kallid. Kui me siis seal lennujaamas otsisime-ootasime uut bussi, mis meid võiks hotelli viia, tuli varsti üks tasuta hotellibussi, mis viis meid täpselt ukse ette, nii et me ei pidanud isegi seda 300 meetrit liinibussipeatusest oma kotte tirima, nagu plaanitud bussiga minnes oleks olnud. Mis mul üle jäi, kui öelda: "Aitäh, Jumal!", sest ma olin ju palunud tal olla meie reisijuht.
Nii et siin me nüüd oleme - Ameerikas. Missugune elu siin on, sellest järgmistes postitustes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar